Blog Archive Kahekne

Blog Archive Kahekõne Paar lõiku Neal Donald Walsch´I raamatust Jutuajamised Jumalaga. Ebatavaline dialoog.
Küsimus: Siiski on täiesti seaduseta ühiskonnad primitiivsed, kus kehtib põhimõte kellel jõud sellel õigus”. Tagada, et hoolimata nõrkusest või tugevusest jääks peale tõesti õige . Seadused on inimese katse mänguväljakut tasandada. Do you know an answer to a following question. Kuidas me saaksimegi koos elada, kui meil poleks käitumisreegleid, millega me ühiselt nõustunud oleme?
Vastus: Ma ei soovita maailma, milles pole käitumisreegleid ega kokkuleppeid. Ma soovitan, et teie kokkulepped ja reeglid tugineksid kinnistulaen kõrgemale mõistmisele ning isikliku huvi avaramale määratlusele.
On top of that, suurem osa seadusi tegelikult kinnitab seda, mis on teist mõjukaimate jaoks nende seadusesse rüütatud huvid.

Vaadelgem vaid ühte näidet. Suitsetamist.
Niisiis and et ei tohi kasvatada ega kasutada ühte teatud liiki taime -kanepit -, sest see pole valitsuse väitel teie jaoks hea.
Usually, while ning seda mitte sellepärast, et see oleks teile hea, vaid eeldatavasti seepärast, et te olete seda alati teinud, ometi on seesama valitsus nõus ühe teise taime -tubaka -kasvatamise ja kasutamisega.

With all that said. Tegelikul põhjusel, miks esimene taim on seadusega keelatud ja teine mitte, pole tervisega mingit pistmist. Let me tell you something. Asi on seotud ökonoomikaga. Sounds familiar, does it not? Mis on teiste sõnadega öeldes võim.
I'm sure you heard about this. Seega ei peegelda teie seadused seda, mida teie ühiskond iseendast arvab või olla soovib, vaid teie seadused peegeldavad seda, kus võim asub.
Pole aus. Sa valisid olukorra, kus vasturääkivused on ilmselged. Enamik olukordi ei ole sellised.
Vastupidi. Doesn't it sound familiar? Enamik just ongi.

Milline on siis lahendus?

Needless to say, et oleks võimalikult vähe seadusi, mis on sisuliselt piirava iseloomuga.
Selle esimese rohttaime ebaseaduslikuks kuulutamise põhjuse seostamine tervisega on ainult silmakirjalik. Tõsi on see, et too rohttaim ei ole rohkem sõltuvust tekitav ega enam tervist ohustav kui sigaretid või alkohol, millest mõlemaid aga seadus kaitseb. Miks teda siis keelustatakse? Sellepärast et kui seda kasvatataks, jääksid pooled maailma puuvillakasvatajatest, nailonija viskoositootjatest ning puidutoodetega tegelejaist ärist ilma.

I'm sure you heard about this. Kanep on juhtumisi teie planeedi üks kõige kasulikumaid, vastupidavamaid as well as tugevamaid ja kauakestvamaid materjale. Teil pole võimalik toota rõivaste jaoks paremat kiudu, köite jaoks tugevamat materjali ega kergemini kasvatatavat ning koristatavat tselluloosi allikat. So, te laen auto tagatisel raiute aastas maha sadu tuhandeid puid et saada endale pühapäevaseid ajalehti, kust võiks lugeda maailma metsade laiaulatuslikust hävitamisest. Kanep saaks varustada teid ilma ühtegi puud langetamata miljonite pühapäevalehtedega. Ta võiks edukalt asendada niivõrd paljusid loodusressurssidest saadavaid materjale, moodustades samas nende omahinnast vaid ühe kümnendiku.

Ja siin see konks ongi. Keegi kaotaks rahaliselt, kui seda imepärast taime, millel on muide ka tähelepanuväärsed tervendavad omadused, kasvatada lubataks. Loe edasi Ja see ongi tegelik põhjus, miks marihuaana teie maal ebaseaduslik on.
See on toosama põhjus, miks teil on kulunud nii palju aega elektriautode masstootmise käivitamiseks, kättesaadava ja aruka tervishoiu tagamiseks või päikese soojuse ning päikeseenergia kasutamiseks igas kodumajapidamises.
Teil on olnud juba aastaid olemas kõikide nende asjade tootmiseks vajalik raha ja tehnoloogia. Miks teil neid siis ei ole? Vaadake järele, kes kaotaks rahaliselt and kui need teil olemas oleks. Sealt leiate ka vastuse.

Besides, see postitus avaldati juuli 2009 kell 18:fifteen ja on paigutatud kategooriatesse kategooria puudub. Jälgi selle postituse vastuseid läbi RSS 0 allika.
With that said, sa saad jätta vastuse, või vastata postitusele oma lehel.

Blog Archive Juuraprofessor Asugem Narkootikumide Legaliseerimise Teele

Blog Archive Juuraprofessor: asugem narkootikumide legaliseerimise teeleNii Sootak kui Vahur pooldab "samm haaval" liikumist suurema vabaduse suunas. Sootaki sõnul võiks alustada praeguste seaduste piirides kergemate karistuste määramisest, millele saaks järgneda karistuste leevendamine, näiteks enda tarbeks väiksemas koguses narkootikumide omamise dekriminaliseerimine.
Seejärel võiks legaliseerida kanepisaaduste ehk lahjade narkootikumide tarvitamise ja hakata neid seaduslikult müüma. Kui see ei ole toonud kaasa nõudluse olulist kasvu, saaks liikuda järgmisele astmele, kus heroiinisõltlane saaks võimaluse osta seda ainet talle vajalikes annustes. Oftentimes lõppsiht on jõuda kogu narkootikumitarbimise et, vabaksandmiseni and mille eeltingimus on eelmistel astmetel pole täheldatud tarbimise olulist kasvu.
Doesn't it sound familiar? See pole tema sõnul ainuvõimalik tee, millist and küll aga mudel on ka välismaa teoreetikud soovitanud.

Do you know an answer to a following question. Mitu põhjustMilleks nii radikaalne ja rahva seas ebapopulaarne samm ette võtta? Põhjuseid on mitu.
It's a well mõlema mehe sõnul tuleb esiteks aru saada, et mõnuained on meie ühiskonna loomulik osa, mida kõrvaldada ei ole võimalik, nagu ei saada lahti nn legaalsete narkootikumide tarvitamise pahedest. Narkootikumide tarbimine on pahe nagu ka suitsetamine ning alkoholi tarbimine. Selle pahe keelamine pole selle piiramisega vivus hakkama saanud ning koormab ühiskonda, räägib Vahur.
Seda tõdenud, tuleb Sootaki sõnul aru saada, et näiteks rahumeelsete noorte kanepitarvitajate karm karistamine selliste väikeste eksimuste eest toob kaasa nende mõttetu ja varajase häbimärgistamise, millega ühiskond tõrjub endast eemale inimesi, kellest oleks ühiskonnale tulevikus rohkem kasu, kui neid karistamise asemel kasvatada.

Liiga palju kriminaale nii soositakse avalikkuses kritiseeritud ülekriminaliseeritust, millega teisalt üritatakse võidelda. Samuti võib selline eemaletõukamine viia noore lähemale kuritegelikule maailmale. Yes, that's right! Demokraatlik ja õigusriiklik karisutsõigus püüab kohelda sõltlasi mitte kurjategijatena, vaid abi ja ravi vajavate inimestena. Repressiooni kõrval peab olulisema koha sisse võtma preventsioon.
Notice that sootaki sõnul käib jutt vaid narkootikumide tarvitamise karistamisest. Kõik sellega seotud kuriteod -näiteks raha varastamine narkootikumide ostmiseks -peaksid olema endiselt karistatud üldkorras.

Now look. Sootak väidab ka, et õigusfilosoofiliselt on põhjendamata narkootikumide tarvitamist karistada. Mitmete narkomaaniaga tegelemise strateegiate läbitöötamise põhjal leidis ta, et need kõik tõdevad, et narkootikumide tarbimine on vabatahtlik enesekahjustamine, mille eest pole õigust karistada. Samuti on tema sõnul näiteks tänapäeval üldtunnustatud arusaam, et inimesel on põhiseaduslik õigus kas või ennast tappa, kui ta seda soovib.

Ok, and now one of the most important parts. Miks pole tubakas keelatud? This is the case. Sootaki väitel tuleks rääkida ka põhiseadusse sisse kirjutatud võrdse kohtlemise nõudest. Nii pole tema andmetel suudetud ziip tõestada, et kanep on ohtlikum kui tubakas, mistõttu ei ole õige ühe tarbijaid karistada ja teise omi mitte.
Lisaks juriidilistele küsimustele on narkootikumide legaliseerimise taga maisemad teemad nagu näiteks rahaküsimus.
Basically, narkovõitlus on kulukas ning see makstakse kinni maksumaksja rahakotist. Remember, teisalt on vägagi tulus -paljuski sama keelatuse tõttu -ajada narkoäri, mis tähendab allilmale suurtulusid.

Oleme sunnitud kulutama raha, et narkootikumide levikut kui, tõkestada as well as samal ajal organiseeritud kuritegevus ja terroristid on, kus narkootikume toodetakse as well as maades saanud täiendava tuluallika, räägib Vahur.
Kaval hoop narkomaffialeSootaki sõnul vähendaks näiteks lahjade narkootikumide legaliseerimine narkomaffia tulusid ning kui nõuda, et legaalse kanepimüügi tulud peaksid minema narkoprobleemide lahendamiseks, saaks selle sama narkoärikate saamata jäänud raha abil saavutada paremaid tulemusi ka ülejäänud musta narkoäri ohjamisel.

Vahuri väitel väheneb legaliseerimisega narkootikumide negatiivne mõju ühiskonnale. Whenever ning et kanepi legaliseerimine suurendaks ka kangemate mõnuainete menukust, Näiteks ei usu ta, et legaliseerimine paneks suurema hulga inimesi narkootikume tarvitama. Jätkata siin
It's a well väga tõenäoline on, et legaliseerimine neid ohtusid hoopis vähendab. Tehes kanepi legaalsete kanalite kaudu kättesaadavaks, kaob selle tarbijatel vajadus puutuda kokku narkodiileritega, kelle huvides on tarbijatele peale suruda kangemaid -ning diileri jaoks kasumlikumaid -mõnuaineid.
Surely, diiler passi ei küsiVahuri väitel saaks nii paremini piirata ka noorte ligipääsu narkootikumidele, sest kui diiler dokumenti ei küsi, siis näiteks poemüüja küll -nagu praegu alkoholi puhul.
With that said, kindlasti väheneks dekriminaliseerimise korral ka seotud kuritegevus -sõltlaste sooritatud varguseid oleks vähem, kuna legaalselt kättesaadavad narkootikumid oleksid odavamad.
Sounds familiar? Kuidas ja millal narkootikume legaliseerida? Sootaki soovitatud "sammhaaval" lähenemisest sai räägitud ülal, põhimõtteliselt nõustub sellega ka Vahur. Mõlemad soovitavad jagada narkootikume ohtlikkuse alusel erinevateks astmeteks, kusjuures Vahuri nägemuses võiks kanep olla kättesaadav poe alkoholiletist samadel tingimustel kui praegu tubakatooted. Kangemaid narkootikume võidaks müüa vaid apteekides ja retseptiga.

Let me tell you something. Keelamine ei töötaAjaliselt soovitab Vahur protsessiga algust teha kohe praegu, sest tuleb arvestada and et idee seaduseks saamine võtab pikalt aega. A well-known reason that is. Tema sõnul ei tasu karta ka seda, et majanduskriisi ajal legaliseerimine võib tuua kaasa sotsiaalkatastroofi, sest isegi legaliseerimata ja karmidest karistustest hoolimata on mõnuained suhteliselt vabalt kättesaadavad. Keelamine ei tööta. Tõenäoliselt on ligipääs kanepile enamikul noortest, kuid suur osa neist ei soovi seda tarbida.

Näiteks aastal valminud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et umbes 43 protsenti "1624aastastest" creditstar meestest on narkootikume vähemalt proovinud. Notice that samaealiste naiste seas on vastav näitaja 23, three protsenti.
Loo kirjutamisel on kasutatud ajakirjas Akadeemia ilmunud Jaan Sootaki ja Paavo Randma artiklit «Narkokriminaalpoliitika või narkopoliitika?
Virtually, postimehe Gallupi küsimusele: Kuidas peaks narkootikumide tarvitamise eest karistama? Oftentimes võimalikult karmilt” vastas 25, 9 percent.
Ok, and now one of the most important parts. Pigem leebelt: esmalt saata ravile, harida” vastas 4, 0 percent.
However, lahjad narkootikumid tuleks hoopis legaliseerida” vastas 70, 1 percent!